Megastar ehket viimane õhtu Tallinnas

Nagu ikka - vahepeal tuleb postitusi nagu saekaatrist laudu ja siis saabub jälle pikem periood vaikusega. Samas see ei peaks enam üllatus olema, et Tallinna nädalatel mul lihtsalt ei ole aega blogiga tegeleda. Sellel korral ei tegelenud isegi mitte fototöötlusega (va paar üksikut asja, mis oli vaja juba enne reisi algust valmis saada... aga ma munesin).

Kui viimati oktoobrikuu lõpus Tallinnas olin, läks mu tööarvuti katki. Ise olen siiani veendunud, et tehnika lihtsalt tunneb kui mul on paanika ja olen niisama närvihaige. Ehket nähvan ja olen üleüldiselt väga halva inimese moodi... ja siis otsustab ta (tehnika), et parem läheks katki, et ma mõistaksin taaskord mis on elus olulisem - ikka lähedased, mitte töö. Kellel ikka seda raha elamiseks vaja on... eksole... seega läheb arvuti katki. Okk. See selleks.

Seega otsustasin sellel korral võtta asja veidi rahulikumalt. Ei lubanud kellelegi ulmehelikiirusel fotosid ning tegingi ainult pilte Tallinnas. Kuna ma mitte ei soovi fotode arvu vähendada, mida inimesele üle annan ja samuti ei soovi enda töökvaliteeti langetada (süõ), siis paratamatult tulebki veidi nüüd oodata. Noh ja kuna ma pole väga enda Elva stuudiot (ütlen, nagu mul oleks neid rohkem :D ) kuskil promonud, on kuu algus päris vaikne - ideaalne aeg rahulikult fotode töötlemiseks. Agaaaaaaa agaaaa plaanid on suured ja hirmutavad ja kohati tahaks nutta selle kõige pärast! Väga normaalne jutt eksole. Pole ammu bloginud, seega ma lihtsalt jutustangi nagu ma jutustaks.

Tallinn oli nagu ta ikka oli - midagi ei jõudnud teha, aega jäi liiga väheks. Nägin taaskord vaid käputäis sõpru, sest pooled ei teadnud, et ma üldse pealinnaski olen... aga kuna ma teadsin, et mul on vähe aega, siis ei hakanud kellelegi ka liialt ütlema, et "kle olen Tallinnas, aga mul pole su jaoks aega". Veebruari lõpus tulen jälle... just sayin'.

Tallinna reisi lõpp oli aga vähemalt sjuuuuperäge. Nimelt läksin abiliseks ühele teisele fotograafile (vunts.com) Tallink Megastar laeva avamisele. Fototöö oli ka hoopis teistmoodi kui tavaliselt olen harjunud. Üks asi on pildistada üleüldist melu mingil üritusel või siis lihtsalt sessioonid inimestega. Teine asi on aga olla greenscreen'i fotograaf, mille fotod jooksevad otse arvutisse, seal lisatakse nendele kliendile sobiv taust ja trükitakse kohe välja. Väga lahe oli! See on lihtsalt nii lahe, kui saad võimaluse proovida midagi hoopis teistsugust.

Kahjuks laevast endast pole mul suurt midagi rääkida, sest väga kaugemale ma 7. tekilt ei jõudnudki. Mis tegelikult on edaspidi autotekk. Hiljem üks korraldajatest küsis, et kas me üldse jõudsime kuskile uudistama, pidin kurvastusega mainima, et 9. korruse naiste vets oli kaugeim punkt mu jaoks. Aga mis sest ikka, ega ma sinna shoppama plaaninudki minna (ok, tegelt tahtsin korra, aga ei jõudnud :D). Nüüd natuke pilte ka sellest õhtust. Kogu see eelnev jutt pidi olema tegelt üks lõik, sest tahtsin selles postituses kahest teemast kirjutada... aga nüüd see venis, seega teen teise postituse hoopis eraldi valmis ja postitan... homme.

PS! Mulle tundub, et ma peaksin sellest pildistamisest natuke pikemalt enda fotoblogis kirjutama... varsti.
















0 comments:

Postita kommentaar

 

Kuu loetuimad postitused