Eesti Blogiauhinnad 2016

Laupäeva hommikul ei olnud mul üldse sellist tunnet, et õhtul leiab aset kauaoodatud EBA. Õigem oleks öelda, et polnud sellist tunnet, et tahaks sinna minna. Ehket kui Miramii poole minnes oli sees selline kerge ärevus, aga samas rahu, kuna seltskond oli väike... siis EBA hakkas mind hirmutama. Kaamerad meeldivad mulle ainult siis, kui ise hoian neid ja teisi filmin / pildistan :D

Imestan, et laupäeval trenni veel viitsisin enne üritust teha. Olen aga aru saanud, et trenn ongi minu puhul selleks salarelvaks, et maha rahuneda ja olukorda paremini hinnata (kõlab nagu oleks paanikahoos ringi jooksnud mööda tuba, nii draama see kõik ikka polnud). See kehtib siis mistahes olukorra kohta.

Kuna paljud kirjutavad kes neile meigi ja soengu tegi, siis ega minagi seda saladuseks jäta - ise tegin. Kleidi laenas sõbranna ja kingad sain õelt. Kui sain valmis enda meigiga, võtsin õe ette, aga tema meiki tegin kolm korda ümber. Nimelt ema arust tegin pidevalt õele liiga tumeda meigi (et ise ikka ilusam paista tema kõrval).

Mulle jäi kogu aeg meelde, et kuigi üritus algab kell 20, olid külalised juba varem kohale oodatud, et omavahel tutvust teha. Kuigi ma alguses isegi plaanisin varem tulla (see oli veel see aeg, kui arvasin, et olen julge hunt), kujunes reaalne olukord hoopis teiseks (tänu sellele kolmele meikimisele) ning saabusime umbes 15 minutit varem. Eks me siis tutvusime Tallinn Art Weeki teostega Vabaduse Väljakul. Üks teos haaras mu pilgu koheselt, seal oli nimelt kirjas: "Sa lõpetad Elvas!" Pani muigama.

Sissepääsu juures oodates kirjutas sõbranna mulle, et nii tore, et Allan ikkagi Tallinnasse tuli. Ma sattusin väga segadusse, sest mõned tunnid varem olin Allaniga just rääkinud, et ta ei osanud mu kohvimasinat kasutada. Sõbranna suunas mu Instagrammi Allani kontole (link) kus ilutses pilt minust selja tagant, kirjaga, et Allan on stalker. Õde aga kinnitas, et tema tegi selle pildi ja saatis Allanile. Tahtsid teised nalja teha. Seega see teema ununes.

Kui lõpuks kohvikusse sisse saime, olin küll natuke ahastuses. Niiiiii palju rahvast. Mitte ühtegi istekohta. Mu kõrged kontsad ja kurnatud jalad :D Kui lõpuks üleriided aknalauale saime pandud, sättisime end seisma ikka snäkilaua ette (juuuuust). Pean tunnistama, et selleks hetkeks oli mu tuju küll päris null. Siis aga kirjutas mulle Miiu, et meid näidatakse õega live's jaaa nagu varsti teada sain, siis tehti seda päris mitmel korral. Hakkasin otsima, et kus see live kaamera on jaaaaa kes mulle vastu vaatab? Minu endine kursavend :D

Mulle tundub, et olen selline tüüpiline blogija, et Internetis on hea ja kerge vestlust alustada, agaaaa kui päriselus kohtad, siis ei julge teregi öelda. Õnneks olid Laura (link) ja Gerda (link) julged hundid ja rääkisime päris mitmel korral. Teistele julgesin vaid kaugelt naeratada ning tere pobiseda ning sättisin end auhindade jagamise ajaks õega kenasti kaameramehe kõrvale seisma :D

Ega rohkem väga pikka juttu olegi. Kahju oli, et paljud ei saanud enda auhindadele järele tulla. Oleks meeleldi näo ja nime tahtnud kokku panna. Minu jaoks olid suureks ja positiivseks üllatajaks Spordiblogide kategooria esikolmik. Ma vist oma peas mäletasin, et nad võistlesid samas kategoorias Fitloora ja Palja Porgandiga (olen mõlema fanguuurl)... aga tuli välja, et ei võistelnudki ja mul oli niii niii hea meel nende üle.

Endale ma kohta esikolmikus küll ei oodanud, agaaaa kui sain teada, et olin Eluliste blogide kategoorias kuues, siis oli küll ikka päris hea tunne! Suur suur aitäh kõigile, kes minu poolt hääletasid. Ma ikka veel imestan iga päev, et keegi siia enda sammud seab ja huviga loeb :) Kui ma paar kuud tagasi tahtsin selle blogi pärast blogiauhindade jagamist kinni panna, siis tänaseks on see tunne täitsa-täitsa kadunud. Aitäh teile!


Kuigi blogiga ma auhinda ei võitnud, toimus üritusel ka väike tagimismäng Instagrammis. Nimelt oli vaja teha peol pilt ja panna #elvogue selle alla. Kuigi ma pildi tegin ja lisasin igasugused muud häshhtäägid, tuli #elvogue täägi lisamine mul alles viimasel hetkel meelde. Ja järgmisel hetkel teatas juba Mari-Leen, et kasutaja Eluelvas on üks võitjatest. Juhhei :D Olin nii õnnelik selle väikese liblika üle, et ei osanud oodatagi, et selles karbis ka veel teine auhind oli. Avastasin alles päev hiljem, et sain ka 50 Eurot poekrediiti. 

Koti oleks võinud küll õele jätta :D Ja kleidi oleks võinud sirgeks tõmmata.

Ega pärast pidu enam pikka nalja olnud. Kappasime õega aga fotoseina ette, lasime ühe pildi teha ja tormasime uksest välja (enne vahetasin all korrusel kontsad madalate kingade vastu). Koju ma aga ei läinud, sest teepeal tehti mulle üks vääääga suur üllatus, aga sellest juba järgmises postituses.


Fotobox oli väääga lahe asi!

5 comments:

  1. Lihtsalt WOW kui kaunis sa olid !!! (seejuures siiani oled :D )

    VastaKustuta
  2. Isver, ma jälgin Su blogi mõnda aega ja isegi videosid uurinud, aga vot seal üritusel ei tundnud ära, isegi siis kui seisid otse mu nina ees :D (ma veel mõtlikult vaatasin pitsilist kleiti ja Su õe pitsilst pluusi) :D Annab ikka neid blogijaid tuvastada. Peale üritust uurida kõigi blogides, et kes milline oli ja mis seljas :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas ma võin pakkuda, et sa istusid suht minu ees laua taga kui ma kaamera kõrval seisin? :D Korraks jäi sealt silma, et mind vaadati pikemalt :D
      Lohutuseks ütlen, et mu oma mees ka kohe ei tundnud ära. Ilmselt mängis rolli äsja ette lõigatud tukk.

      Kustuta
    2. Eip, ma olin Su selja taga, kui olid õega snäkilaua juures:D Sõbranna ka mainis, et nägi mind laivis, olin lapsega koos. Kuigi ma proovisin kaameraid vältida.

      Kustuta

 

Kuu loetuimad postitused